Kuna viirushaiguste
teema on momendil aktuaalne ja kuna meie pere on sellel aastal avastanud enda
jaoks mõned uued tõhusad immuunsusetõstjad, siis võtsin just selle teema uurimiseks ette. Aga nagu ikka, kisuvad lihtsad asjad käes keeruliseks ning välja
kukub hoopis midagi pretensioonikamat. Soovitan ka läbi lugeda Immuunsusest üldiselt, mille koostamise käigus said mitmed asjad vähemalt mulle endale hoopis
paremini selgeks. Samas tekkis ka hulga uusi küsimusi, aga immuunsüsteem
ongi väga keeruline.
Ilmselt tuleks alustada poliitilselt korrektselt. Umbes niimoodi: ”selleks, et olla külmetushaigustele vastupidavam, tuleks eelkõige toituda mitmekesiselt, magada piisavalt, vältida üleliigset stressi, viibida palju värskes õhus või veelgi parem - sportida värskes õhus”. See kõik on kindlasti õige, aga 100% raskesti teostatav, eriti see stressi vältimine – lol. Pealegi on osa inimesi lihtsalt nõrgema vastupanuvõimega. Isegi kui nad üritavad enda arvates tervislikult toituda ning ennast värskes õhus liigutada. Mina ise kuulun kindlasti viimaste hulka ning samuti meie tütar. Abikaasa pole ei tervislikult toituja ega ka pidev treenija, samuti on tal stressi tööl küll ja küll, kuid ta on viirustele tavaliselt tunduvalt vastupidavam. Poeg kuulub pigem mehega ühte parteisse.
Aastate jooksul
olen proovinud enda ja laste peal selliseid teada-tuntud asju nagu sibul,
küüslauk, punane päevakübar, mesi (meie küll väga vähe, kuna oleme
poolenisti allergilised - st pool perest), C-vitamiin, taruvaigu preparaadid ja muud, mida aapteegist külmetushaiguste
riiulilt võib leida. Neid siis pigem haiguse esimeste sümptomite korral, mitte
ennetava kuurina. Mul endal on olnud
juba aastaid talviti krooniline nohu, mis algab nagu ikka aevastamise ja
järgijätmatu tatijoruna. Pärast esimest nädalat muutub see küll vähem
häirivaks, kuid nina on ikkagi jätkuvalt paistes. Raske on midagi välja nuusata, kuid midagi seal siiski on, mis
selleks ajaks on juba kenasti paksenenud. Ilmselt on süüdi ka nohurohud, mida ma seks ajaks olen siis juba raudselt rohkem kui viis päeva tarvitanud, aga ilma nendeta ma annaksin lihtsalt otsad.
Ja nii see võib kesta nädalaid. Õnneks tuleb alati lõpuks suvi, kuigi ka
tolmukate lendamise aeg võib olla veidi keeruline. Et ninalahtistite (Sudafed
jms.) rea pealt maha saada, olen kasutanud antihistamiinseid spreisid. Õnneks pole sellel talvel (nüüd tuleks vist üle õla sülitada või puud
katsuda) mind nohu kimbutanud. Sellel võib olla mitu põhjust, aga sellest
hiljem.
Esimesed külmad ilmad septembris tõid
kohe nohu ja haige kurgu. Kui varemalt olin ennast ja teisi peres turgutanud päevakübara
tablettidega, siis nüüd olen ma neid üritanud pigem vältida ja otsida alternatiive.
Nimelt leidsin ma hoiatusi, et punast päevakübarat ja veel mõnda buustijat
tuleks autoimmuunsushaiguste puhul vältida. Väidetavalt võib see niigi ülereageeriva
immuunsüsteemi veelgi rohkem tasakaalust välja viia. See hoiatav tekst on vist
ka nende toodete infolehel kirjas, ma polnud lihtsalt varem sellele tähelepanu pööranud.
Otsapidi ei tahtnud mulle kuidagi pähe mahtuda, et kuidas saab immuunsüsteem
autoimmuunsushaiguste puhul korraga üle- ja alareageerida, st rünnata keha enda
kudesid ja põhjustades erinevaid allergiaid ning samas kaitsta ebapiisavalt
viiruste vastu. Igal juhul sai selgeks see, et
autoimmunsete immuunsüsteem on tasakaalust väljas ja valitseb üks suur
segadus. Kuigi mingi järjekindlus selles hulluses ju esineb. Kuna abi
viiruste vastu võitlemiseks oli ikkagi vaja ja päevakübarat ja greipfruudi
seemne ekstrakti (näit. Citrocept) ma enam kasutada ei julenud, siis hakkasin
tõsisemalt asja uurima ning otsima viimaste alternatiive.
Kokkuvõttes
leidsime kolm paljutõotavat uut tegijat – oliivilehe
ekstrakti, ternespiima (colostrum) ja beeta glükaani (beta glucan). Igaühe
kohta sai tehtud ka põhjalikku taustauuringut sh, kuidas need võiksid sobida
reumatoidartriidi ja autoimmuunse kilpnäärme ületalitusega. Sellega seoses
leidsin hulgaliselt vastukäivat infot. Praktiliselt kõigi kolme kohta kirjutati, et
autoimmuunsushaiguste puhul tuleks nende võtmisse suhtuda ettevaatusega ning kindlasti
konsulteerida arstiga. See viimane on muidugi hea nali, kuna need on esiteks
uustulnukad turul, vähemalt Eestis ning teiseks peavad arstid samuti otsima
infot internetist. Vähemalt teadusuuringute kokkuvõtted on kõigile võrdselt
avalikud – ole sa arst või mitte. Samas leidus uurimusi, kus kõiki kolme oli
kasutatud reumatoidartriidiga inimeste või kunstlikult esilekutsutud
reumaga hiirte peal ning saadud positiivseid tulemusi (enamasti langesid
põletikumarkerid, inimeste puhul olid paranenud ka subjektiivsed enesetundenäitajad). Hiirtel nii hästi küll ei läinud, kuna nad ohverdati eksperimendi lõpus. Kuigi see tundub julm, ei näe ma praegusel hetkel loomkatsetele alternatiivi.
Kõrvalpõikena
ütlen kohe ära, et kõik oma viimase aja toidulisandite ostud olen ma teinud iHerb-ist, mis on üks suurimaid toidulisandeid ja tervisekaupu müüvaid
netikaubamaju maailmas. iHerb-i kiituseks peab ütlema, et neil on väga
mitmekesine valik, nad varustavad tooted korraliku kirjeldusega (erinevalt
Amazonist) ning kuna tarbijaid on miljoneid, siis on ka praktiliselt iga toote
kohta võimalik leida arvustusi. Populaarsemate toodete kohta isegi sadu. Alates
teisest või kolmandast ostust (täpselt enam ei mäleta), saab iga järgneva ostu
korral 10% ostukorvi hinnast alla. Kuna iHerb on USA portaal, siis käivad tervisekaubad läbi tollist ning
sellele rakendub tollimaks, mis pole muidugi üldse nii tore. Kuni 21.98 eurone ost (sh saatekulu) on
maksuvaba, kuni 150 eurot - käibemaks 20%; 150 - 700 euro puhul on käibemaks 20% pluss tollimaks 12,5%. Kusjuures algsummale (koos saatekuluga) arvestatakse viimasel juhul kõigepealt juurde tollimaks ning saadud uuelt summalt 20%-ne käibemaks. Seega on üle 150 euroste saadetiste tellimine ülimalt ebarentaabel. Samas on hinnad võrreldes teiste portaalidega samade
toodete lõikes suhteliselt soodsad. Lisaks korvab maksude maksmisega seotud
ebameeldivused erakordselt kiire kauba kohalejõudmine (mis paneb mind jätkuvalt
imestama) – kaup võib Ameerikast kohale jõuda kolme päevaga, kui just
nädalavahetust vahel ei ole. Mõned päevad hiljem laekub postkasti (päris postkasti, mitte meilile) arve käibe/tollimaksu tasumiseks. Viimane kehtib Rootsi kohta. Eestis tuleb kaup ise deklareerida, et see kohalesaatmiseks vabastada. Pärast märgukirja veoteenuse pakkujalt (näit. DHL) kauba kohalesaabumise kohta tuleb kaubad deklareerida Eesti Maksu- ja Tolliametis, kusjuures tuleks valida reisija, mitte lihtdeklaratsiooni vorm. Digiallkirjastatud deklaratsiooniavaldusele tuleb lisada ka postisaadetise saabumise teatis ning kauba maksumust tõendav dokument (tellimuse kinnitus iHerbist) ning saata need näidatud aadressil (nõutud dokumentide loetelu on kirjas ka nende kodulehel). Kui kõik dokumendid on korras ja maks tasutud, saabub vabastamise otsus kiiresti. Üldiselt läheb selleks aega vaid mõni tund. Kui algul tundus selline deklareerimine üsna närvesööv, siis järgmisel korral oli see pigem rutiin. Esiteks tuleb täita avaldus ning saata see maksuametile, pärast nendepoolset positiivset vastust maksta viidatud summa maksuameti kontole (maksekorralduses tuleb viidata enda personaalset viitenumbrit). Siis saata maksekorralduse koopia tagasi maksuametile ning seejärel saata vabastamisotsus DHL Eesti esindusele. Üldiselt antakse juhised ka nendes kirjades, mis DHL-lt või maksuametilt laekuvad, kuigi esimesel korral võivad asjad jääda veidi segaseks. Igal juhul peaks pakk hiljemalt järgmisel päeval käes olema (väga kaugete maanurkade eest ei tea muidugi pead anda - võib-olla lisandub veel päevake). Deklareerida võib lasta ka DHL-l, kuid siis läheb see omajagu maksma - 18 eurot teenustasu. Nii või teisiti toimides ei maksaks kauba deklareerimisega viivitada, kuna DHL Eesti hakkab alates 4. ladustamispäevast võtma 6 eurot päevas ning tagasiulatuvalt kõikide päevade eest. Tallinna inimestel pole ilmselt keeruline ka pakile tollipunkti ise järele minna ja kohapeal maks tasuda.
Tellides tuleks enne kindlaks teha, kas seda toodet on lubatud Eestisse väljaspoolt EL-i
sisse tuua. Eestisse võib tellida toidulisandeid, kuid mitte ravimeid ehk siis
aineid, millel on kindlaks tehtud ravitoime. Kuna aga vitamiinidel, mineraalidel
ning paljudel teistel toidulisanditel pole selle loogika kohaselt mingit
ravitoimet tuvastatud :) , siis saab neid jätkuvalt
Ameerikast sisse tellida. Kui väljaspoolt EL-i antud toodet sisse tuua ei tohi,
siis jääb alati võimalus tellida EL riikidest. Amazoni puhul tuleks siis
valida Euroopa Liidu riikide ja mitte USA vastavad leheküljed.
Kahtluse korral
saab teha ka järelepärimise Terviseametile. Toidulisandite
riiki sissetoomist reguleerib sotsiaalminstri määrus Aine või toote ravimina määratlemise tingimused ja kord. Kahjuks puudub mustvalgel nimekiri, mis näitaks ära,
millised ained on ravimid ja millised toidulisandid. Ka mõni teada-tuntud
ravimtaim võib olla ravimite ja mitte toidulisandite nimekirjas, seega ei tohi
seda väljastpoolt EL-i sisse tuua.
Nüüd siis tagasi
nende immuunsusetõstjate juurde, mida me enda jaoks avastasime.Soovitaksin eelnevalt lugeda läbi ka Immuunsusest üldiselt, kuna siis tundub ehk minu järgnev jutt mõttekam.
Oliivilehe ekstrakt (Olive leaf extract)
Oliivipuu (Olea europaea) õli, lehti ja muid osi on rahvameditsiinis kasutatud sajandeid. Nii oliivipuu lehed, koor kui ka viljad sisaldavad üle 100 fütokemikaali, millest tähtsaimateks loetakse oleuropeiini ja hüdroksütürosooli, lisaks nendele veel teisi polüfenoole ning flavonoide (4). Viimatinimetatud ja mitmed teised seal leiduvad ühendid omavad tugevat antioksüdatiivset toimet, kusjuures oliivileht on oma antioksüdantide sisalduse poolest taimede seas üks potentsemaid (1). Selle tõttu arvatakse ka, et oliivilehe ekstrakt aitab pikendada eluiga. Olgu selle elueaga kuidas on, palju olulisemana tundub asjaolu, et oliivilehe ekstraktil on erinevates uurimustes leitud nii viiruste, seente-, bakterite- kui ka parasiitide vastane toime, mida on tõestatud nii in vivo (katse elusorganismidega) kui in vitro (kunstlikult loodud tingimustes läbiviidud katse) (2)(3). On leitud, et oliivilehe ekstrakt omab võimet vähendada haigestumist ülemiste hingamisteede ning seedetraktiga seotud viirus- ja bakteriaalsetesse haigustesse, aga ka kuseteede haigustesse, sh retroviirusesse, grippi ja paragrippi või lühendada nende haiguste kestust (4). Oliivilehel arvatakse olema võime tugevdada inimese kaasasündinud immuunsust (organismi esmane immuunvastus sissetungijate korral) seeläbi, et selles leiduvatel ühenditel on võime stimuleerida makrofaage (teatud immuunrakke) ning panna neid tootma lämmastikoksiidi (NO), mis desaktiveerib viiruse või bakterid (see on kõigest üks mitmete teiste põhjnduste hulgast).
Oliivipuu (Olea europaea) õli, lehti ja muid osi on rahvameditsiinis kasutatud sajandeid. Nii oliivipuu lehed, koor kui ka viljad sisaldavad üle 100 fütokemikaali, millest tähtsaimateks loetakse oleuropeiini ja hüdroksütürosooli, lisaks nendele veel teisi polüfenoole ning flavonoide (4). Viimatinimetatud ja mitmed teised seal leiduvad ühendid omavad tugevat antioksüdatiivset toimet, kusjuures oliivileht on oma antioksüdantide sisalduse poolest taimede seas üks potentsemaid (1). Selle tõttu arvatakse ka, et oliivilehe ekstrakt aitab pikendada eluiga. Olgu selle elueaga kuidas on, palju olulisemana tundub asjaolu, et oliivilehe ekstraktil on erinevates uurimustes leitud nii viiruste, seente-, bakterite- kui ka parasiitide vastane toime, mida on tõestatud nii in vivo (katse elusorganismidega) kui in vitro (kunstlikult loodud tingimustes läbiviidud katse) (2)(3). On leitud, et oliivilehe ekstrakt omab võimet vähendada haigestumist ülemiste hingamisteede ning seedetraktiga seotud viirus- ja bakteriaalsetesse haigustesse, aga ka kuseteede haigustesse, sh retroviirusesse, grippi ja paragrippi või lühendada nende haiguste kestust (4). Oliivilehel arvatakse olema võime tugevdada inimese kaasasündinud immuunsust (organismi esmane immuunvastus sissetungijate korral) seeläbi, et selles leiduvatel ühenditel on võime stimuleerida makrofaage (teatud immuunrakke) ning panna neid tootma lämmastikoksiidi (NO), mis desaktiveerib viiruse või bakterid (see on kõigest üks mitmete teiste põhjnduste hulgast).
Lisaks
immuunsust tugevdavatele omadustele on leitud, et oliivilehe ekstrakt aitab alandada vererõhku (5)(6), hoiab ära või vähendab arterite sisekestale
ladestuvate rasvainest koosnevate naastude teket (mis võivad hiljem lubjastuda)(7) ning ühtlasi vähendab vereliistakute kokkukleepumist (8) – mõlemad tegurid
aitavad vähendada ateroskleroosi ning südameinfakti riski. Sellega pole aga
oliivilehtedes ning viljades leiduvate kemikaalide kasulikud omadused kaugeltki
lõppenud. Uurimused on näidanud oliivilehe ekstrakti, oliiviõli ning nendes
sisalduva oleuroperiini võimet alandada
veresuhkrut (9) ning vähendada vähiriski ning
seda siis mitmete keerukate
mehhanismide kaudu. Nimelt on leitud, et oleuropeiini antioksüdatiivsed
omadused aitavad vähendada DNA kahjustumist reaktiivsete hapnikuühendite toimel
(10), viimane on pahaloomuliste rakkude tekke esimeseks astmeks. Raku muutumine kantserogeenseks toimub terve rea keemiliste signaalide kaudu, mis edendavad sellise raku kasvu ning
organiseerumist vähiks. Oliivilehes olevatel ainetel arvatakse olevat võime
vähendada kasvufaktoreid ning segada vähirakkude paljunemist soodustavaid
signaalradasid (11)(12). Oleuropeiin surub alla ka teatud ensüümi tegevuse,
mida vähirakud vajavad energia saamiseks
ja salvestamiseks (13). Oliivilehest pärit ained hoiavad ära põletiku rakkudes,
mida peetakse vähirakkude tekkel ja paljunemisel oluliseks teguriks (11).
Rinnavähiga seoses arvatakse, et oleuropeiin vähendab pahaloomuliste rakkude
võimet reageerida östrogeenile, millest need eluliselt sõltuvad (14) ning surub
alla valke lahustavate ensüümide tootmise, mida vähirakud vajavad, et siirduda
edasi tervetesse kudedesse ning põhjustada seal metastaase (11). Eelnevalt
viidatud uurimustele tuginedes võib kokkuvõtvalt väita, et oliivilehe ekstrakt
või sellest eraldatud keemilised ühendid on näidanud üles võimet vähenda aju-,
rinna-, maksa-, eesnäärme-, nahavähi ja leukeemia arengut või esinemissagedust.
Ka on leitud, et oliivilehe ekstrakt kaitseb
aju ja kesknärvisüsteemi insuldist ning Alzheimeri ja Parkinsoni tõvest põhjustatud kahjustuste
eest (15), mida samuti seostatakse oliivilehe ekstrakti põletikuvastase ning
antioksüdatiivse toimega.
Vahemereäärsetes maades on oliivilehe ekstrakti kasutatud ammustest
aegadest artriidi ja podagra ravimiseks. Nüüdseks toetavad rahvameditsiini ka teadusuuringud.
Nimelt on leitud, et oliivilehe ekstrakt aitab vähendada podagra, reumatoidartriidi ning osteoartriidi arengut ning
sümptomeid (16). Üks uurimus näitas, et algusjärgus reumatoidartriidi puhul
manustatud oleuroperiin parandas liigesekudede mikroseisundit. Väljakujunenud
artriidi puhul vähendas see aga põletikku liigestes (17) põletikku esilekutsuvate tsütokiinide tootmise mahasurumise tõttu (18).
Ternespiim (colostrum)
Veiste ternespiim on esimene piim, mida lehm toodab pärast poegimist. Müüakse ka kitsede ja lammaste ternespiima ning kõiki kolme võib kapslite või lahtise pulbri kujul osta internetist. Ternespiim on tavalisest piimast palju rikkam selliste ainete poolest nagu immunoglobuliinid, kasvufaktorid, tsütokiinid, nukleosiidid jm. Kõigi nende eesmärgiks on tõsta vastsündinu vastupanuvõimet bakteritele ja viirustele. Läbi on viidud hulgaliselt uurimusi, mis näitavad, et ternespiimal on võime parandada seedetrakti tegevust, eriti kõhulahtisuse korral ning inimestel, kellel immuunsüsteem on puudulik või kes on tarbinud pikka aega antibiootikume. (28) Paljud sportlased tarvitavad kolostrumit, kuna see aitavat parandada vastupidavust, vähendada taastumisaega pärast võistlusi ning hoida ära viirushaigusi tippvormi ajal (24).
Veiste ternespiim on esimene piim, mida lehm toodab pärast poegimist. Müüakse ka kitsede ja lammaste ternespiima ning kõiki kolme võib kapslite või lahtise pulbri kujul osta internetist. Ternespiim on tavalisest piimast palju rikkam selliste ainete poolest nagu immunoglobuliinid, kasvufaktorid, tsütokiinid, nukleosiidid jm. Kõigi nende eesmärgiks on tõsta vastsündinu vastupanuvõimet bakteritele ja viirustele. Läbi on viidud hulgaliselt uurimusi, mis näitavad, et ternespiimal on võime parandada seedetrakti tegevust, eriti kõhulahtisuse korral ning inimestel, kellel immuunsüsteem on puudulik või kes on tarbinud pikka aega antibiootikume. (28) Paljud sportlased tarvitavad kolostrumit, kuna see aitavat parandada vastupidavust, vähendada taastumisaega pärast võistlusi ning hoida ära viirushaigusi tippvormi ajal (24).
Ternespiim on võrreldes
tavapiimaga suhteliselt valgurikas, immunoglobuliinid
moodustavad koguvalgust umbes 70-80%, ülejäänu on vadakuvalk ja kaseiin (suhtes
3:1). Ternespiimas leiduvad immunoglobuliinid (IgG, IgM ja IgA, sisalduse
vähenemise järjekorras) on võimelised reageerima mitmetele patogeensetele
bakteritele nagu Escherichia coli, Cryptosporidium
parvum, Shigella flexneri ning Salmonella, Staphylococcus ning rotaviiruse liikidele (22)(23),
kuigi suurem osa immunoglobuliinidest lammutatakse maohappe poolt (51). Enne
antibiootikumide kasutuselevõttu oli ternespiim esmane vahend
immunoglobiliinide saamiseks aitamaks võidelda infektsioonidega. Pärast
antibiootikumide võidukäiku jäi huvi ternespiima vastu väiksemaks, kuid see on
hakanud resistentsete bakteritüvede levimisel muutuma uuesti aktuaalseks(24) (32)
Teiseks sisaldab kolostrum märkimisväärses koguses laktoferriini (1.5g/L). Lisaks
laktoferriini põhilisele bioloogilisele funktsioonile siduda ja transportida
rauda, omab see ka antibakteriaalset, viiruste-, parasiitidevastast, antikantserogeenset
ning antiallergilist toimet (46). Kolostrumist pärit laktoferriin on näidanud
raud(III)sulfaadiga võrreldavaid, kuid väiksemate kõrvalnähtudega (kõhuvalu,
kõhukinnisus, põletike ägenemine) tulemusi rauavaegusaneemia
ravimisel (47)(48). Erinevalt raud(III)
sulfaadist, on laktoferriinil hoopis omadus põletikumarkereid alandada
(mõõdetuna seerumi IL-6 põhjal) (49). Lisaks aitab laktoferriini tarbimine vältida olukorda, kus
sidumata raud mõjuks reaktiivsete hapnikuühendite tekke tõttu toksiliselt (49). Kuna ka mitmed bakterid vajavad elutegevuseks rauda, siis
soodustab taolise vaba raua esinemine organismis mitmete bakteriliikide
paljunemist (49).
Immunoglobuliinid
ning laktoferriin näitavad tõhusat bakteri-
ning viirustevastast toimet ka immuunsuspuudulikkusega patsientidel (28). Kuna
viirushaigusi peetakse mitmetete autoimmuunsushaiguste käivitajateks, siis
peaksid need aitama ennetada autoimmuunste seisundite vallapäästmist (28).
Laktoferriin aitas ühes uurimuses taastada rottidel humoraalset immuunvastust
(vahendavad T- ja B-lümfotsüüdid), kellel oli kunstlikult tekitatud
immuunpuudulikkus (modelleerimaks kemoteraapia immuunsupressiivset mõju vähi-
ja autoimmuunsushaigetel) (27). Ka on leitud, et laktoferriin vähendab teatud
põletikkutekitavate tsütokiinide, TNF-α ning interleukiin 1-β tootmist (29). Viimaseid on oluline
autoimmuunsete haiguste puhul alla suruda, kuna need kutsuvad esile valu ning
põletikku kudedes.
Kolostrum
sisaldab ka proliinirikkaid polüpeptiide (proline rich polypeptides, PRP;
varemalt nimetatud ka kui transfer factor), mis aitavad näiteks suurendada
loomulike tapjarakkude (NK-rakkude) arvukust kuni 10-kordseks. NK rakud koos
tsütotoksiliste T-rakkudega on rakud, mis võitlevad ja tapavad patogeene
(baktereid, viirusi, vähirakke). PRP aitab suurendada kasvaja nekroosi faktor α (TNF-α) ja interferoon-γ (INF-γ) tootmist
valgetes verelibledes ning stimuleerib valgete vereliblede arengut (34)(35).
PRP aitab ühtlasi esile kutsuda monotsüütide ja makrofaagide eristumist ning
küpsemist (36). Uurimused inimeste ja loomadega on näidanud, et PRP aitab suurendada
immuunsust herpese (37)(38), Epstein-Barr’i (39) HIV-viiruse (40), leetrite
(41) jt viiruste vastu.
Pihustatav
suukaudne PRP aitas AIDS-ihaigetel suurendada abistaja T-rakkude (CD4+) taset
normaalsele või sellega lähedasele tasemele ning vähendas oluliselt AIDS-iga
seotud sümptomite sagedust (kõhulahtisus,
oksendamine) (42). Proliinirikkad
polüpeptiidid on ka tõhusad immunomodulaatorid aidates vajadusel maha rahustada
ülereageerivat immuunsüsteemi, mis on iseloomulik autoimmuunhaigustele.
Viimasel juhul aitab see maha suruda lümfotsüütide üleproduktsiooni
stimuleerides abistaja T-rakkude ja regulaator T-rakkude tootmist. (25)(26)
PRP-de vastu on
hakatud huvi tundma ka seoses neurodegeneratiivsete haigustega, sh Alzheimer’i
tõvega, kuna on leitud, et kolostrumist pärit PRP suurendab haigete
kognitiivset võimekust ning igapäevast toimetulekut (44). Kindlasti on
korduseksperimendid vajalikud, et seda leidu kinnitada või ümber lükata.
On tehtud
kindlaks, et PRP pole liigitundlik ning see paistab mõjuvat kõigile
imetajatele, nagu näiteks inimesed, kassid ja
koerad (43).
Kolostrumist on
leitud ka mitmesuguseid kasvufaktoreid, mis mängivad rolli
rakkude arenemisel, paranemisel, jagunemisel. On välja pakutud, et selles
leiduv epiteelkasvufaktor (EGF) võib aidata tagasi pöörata naharakkude
lagunemist luupuse ja mõne teise autoimmuunhaiguse korral (28).
Transformeerivad kasvufaktorid (TGF)
paistavad omavat võimet pöörata ümber valkude lagunemist ning aidata
kaasa kudede paranemisele. Insuliinilaadne kasvufaktor (IGF-1) võib
stimuleerida glükoosi trasporti diabeetilistel haigetel (30).
Kolostrumis
sisalduvatel kasvufaktoritel (eelkõige just epiteelkasvufaktoril)
arvatakse olevat põletikuvastane toime.
Kuigi seedekulglas olevad ensüümid ei
lase kolostrumist pärit kasvufaktoreid mõjutama inimese lihaseid, on nad siiski
võimelised avaldama seedekulgla limaskestadele kohalikku toimet ning parandavad seeläbi seedetrakti kahjustunud kudesid ning
vähendavad toksiinide sattumist organismi (28). Palju on räägitud NSAID ehk
mittesteroidsete põletikuvastaste/valuvaigistavate ravimite (sh ibuprofeen)
kahjulikust toimest seedetraktile. Samas on leitud, et manustatuna koos
kolostrumiga hoiab see ära maoärrituse ning püsivamad limaskestade kahjustused (31).
Kolostrumist
eraldatud nn infopeptiidid on näidanud kliinilistes katsetes võimet vähendada
põletikku, paistetust ning palavikku nii reumatoid- ning osteoartriidi puhul (28).
Kasvaja nekroosi faktori alfa (TNF-α) ning reumatoidartriidi vaheliste seoste
uurimine on näidanud, et teatud põletikkutekitavad tsütokiinid saab nö välja
lülitada juhul, kui TNF-α eelnevalt neutraliseerida. TNF-α blokeerimisest
saavad eelkõige kasu reumatoidartriidi ja Crohn’i tõve all kannatajad. (33)
Samas on leitud, et lisaks TNF-α enda olemasolule kolostrumis võib sealt leida
ka TNF-α retseptoreid, mis muudavad TNF-α aktiivsust (neutraliseerivad),
millega samuti saab seletada kolostrumi põletikuvastast toimet (34). Viimases
uurimuses oli tegemist küll inimeste ja mitte lehmade ternespiimaga.
Kolostrumist leitud laktoalbumiinil (α-laktoalbumiini 3 g/L, β-laktoalbumiini 8 g/L) arvatakse olevat võime stimuleerida aju vabastama
serotoniini ning pikendada selle tagasihaaramist retseptorite poolt tagades
seega heaolutunde ja parema hakkamasaamise stressiolukordades. Põhirolli mängib
selles aminohape trüptofaan, mida leidub laktoalbumiinis suhteliselt
rikkalikult ning mis on serotoniini lähteaine. Laktoalbumiini võime tõsta seerumi
serotoniinitaset ning vaimset toonust on leidnud ka kliinilise tõestuse (50).
Ternespiimal on
leitud väga vähe kõrvaltoimeid. Esimestel kordadel võib tekkida väike
ebamugavustunne kõhus. Ettevaatlikud peaksid olema laktoosi- ja
kaseiinitalumatud. Väidetavalt on laktoosi ternespiimas vähem kui tavapiimas ning selles sisaldub ka laktaas, mis aitab laktoosi lammutada. Samuti olevat mõned inimesed avastanud, et nad taluvad pärast kolostrumitarvitamist ka piimatooteid paremini. Viimast
väidavad aga eelkõige ternespiimapulbri tootjad ning setõttu pole selline info kõige
usaldusväärsem. Kaseiin on ternespiimas samuti olemas.
Doseerimisega on toidulisandite puhul alati see
lugu, et tuleb enda jaoks ise sobivad kogused leida, mis aitavad. Siiski
pakuksin välja järgmise skeemi, mida kolostrumiga praktiseerijad soovitavad
järgida (45). Kindlasti pole see mingi kaljukindel loom- ja inimkatsetused
läbiteinud praktika ning pole kindel, kas kolostrum kõigi nende hädade vastu ka
aitab, aga mingi pidepunkti annab ehk siiski:
Hea tervise säilitamiseks: 1-2 kapslit päevas (à 500 mg)
Väsimuse vähendamiseks 1-3
Stressi vähedamiseks 1-3
Allergia (heinapalaviku) kontrollimiseks 2-3
Artriidivalude leevendamiseks 4-6
Astma sümptomite leevendamiseks 2-4
Fibromüalgia ja kroonilise väsimuse leevendamiseks 3-7
Ärritunud soole sündroom,endometrioos, menstruatsioonivalud
2-5
Ülemiste hingamisteede
probleemid 2-4
Beeta glükaanist paraku tuleb juttu mõnes muus postituses, kuna jutt kisub juba liiga pikaks.
Peamised kasutatud allikad:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar