Immuunsusest üldiselt

Meie immuunsüsteem on pidevalt valvel, et reageerida võõrastele ainetele, nn. antigeenidele. Antigeenid on molekulid (sh kemikaalid, ravimid), viirused, bakterid, õietolm jt ained, mille  meie organismi immuunsüsteem tuvastab kui „võõra“ ja millega kokkupuude kutsub esile antikehade moodustumise, samuti lümfotsüütide aktiivseks muutumise. Korralikult funktsioneeriv immuunsüsteem määratleb kõigepealt antigeeni ja seejärel üritab seda lammutada. Organismil on mitmeid erinevaid kaitsemehhanisme, mis moodustavad esmase kaitseliini. Nendeks on nahk, maohape (tugev hape neutraliseerib vähemalt osa antigeene), limaskestad, mandlid, adenoidid, kehavedelikud, mis võõraineid kehast välja viivad (näiteks pisarad, ninasekreet), köhimine. Immuunsüsteemi osadeks on harknääre, lümfisõlmed mitmel pool kehas, luuüdi, erinevat tüüpi valgeverelibled jm. Loe edasi ...