Immuunsusest üldiselt

Meie immuunsüsteem on pidevalt valvel, et reageerida võõrastele ainetele, nn. antigeenidele. Antigeenid on molekulid (sh kemikaalid, ravimid), viirused, bakterid, õietolm jt ained, mille  meie organismi immuunsüsteem tuvastab kui „võõra“ ja millega kokkupuude kutsub esile antikehade moodustumise, samuti lümfotsüütide aktiivseks muutumise. Korralikult funktsioneeriv immuunsüsteem määratleb kõigepealt antigeeni ja seejärel üritab seda lammutada. Organismil on mitmeid erinevaid kaitsemehhanisme, mis moodustavad esmase kaitseliini. Nendeks on nahk, maohape (tugev hape neutraliseerib vähemalt osa antigeene), limaskestad, mandlid, adenoidid, kehavedelikud, mis võõraineid kehast välja viivad (näiteks pisarad, ninasekreet), köhimine. Immuunsüsteemi osadeks on harknääre, lümfisõlmed mitmel pool kehas, luuüdi, erinevat tüüpi valgeverelibled jm. Loe edasi ...

Viirustest, oliivilehest, ternespiimast ja paljust muust

Kuna viirushaiguste teema on momendil aktuaalne ja kuna meie pere on sellel aastal avastanud enda jaoks mõned uued tõhusad immuunsusetõstjad, siis võtsin just selle teema uurimiseks ette. Aga nagu ikka, kisuvad lihtsad asjad käes keeruliseks ning välja kukub hoopis midagi pretensioonikamat. Soovitan ka läbi lugeda Immuunsusest üldiselt, mille koostamise käigus said mitmed asjad mulle hoopis paremini selgeks. Samas tekkis ka hulga uusi küsimusi, aga immuunsus ongi selline väga keeruline asi. Loe edasi ...